NOPI ÜLES: Kohtla-Järve Ahtme gümnaasiumi kooliraadio II osa

Veneetlus II osa Kohtla-Järve Ahtme gümnaasiumis

Lõpuks saabus kätte „ Nopi Üles“ Veneetlus raadiosaate teine osa, mil haarati mikrofonid ja tehti päris elus raadiot. Selleks sõitsid 14. detsembril Paikuse Avatud Noortekeskuse noored maha pika maa, et koos Kohtla-Järve Ahtme gümnaasiumi õpilastega teha 4 saadet. Kui Paikuse noored kohale jõudsid, tegi Kohtla-Järve Ahtme gümnaasiumi huvijuht Krismar Rosin koos kooli 12 9A klassi õpilasega töötoa, kuidas teha kooliraadio helinat. Selle tulemusel sündis „ Nopi Üles“ raadiohelin.

Varsti pandi paika stsenaariumid. Ahtme gümnaasiumi noored Artjom Gussev ning Daniel Jesenfeld näitasid esimesel vahetunnil oma raadiotegemise oskuseid. Visati nalja ning räägiti jõuludest. Eetris lasti ka Pärnus võetud intervjuud Sindi kogukonna raadio peatoimetaja Kaur Kasemaaga.

Kuna on ikkagi jõuluaeg, otsustasid meie noored lisaks raadiotööle ka koos meisterdada jõuluehteid. Eesti keele õpetaja Inger Kitt kutsus Paikuse noored oma 7. klassi eesti keele tundi, et näidata, kuidas taaskasutus võib tähendada kauneid kaunistusi. Paikuse noored said uue meetodi, kuidas teha ehteid. 7. klassi lapsed said Pärnu noortega oma eesti keelt praktiseerida.

Teise saate tegi Paikuse noored Elizabeth Adams, Karina Prants ning  Keity-Liisa Lattvärk. Saates tutvustas Elizabeth Sindi linna ning lasi Sindi räppi.  Karina Prants ning Keity-Liisa Lattvärk ja Aveli Kohtla lasid venekeelset intervjuud oma emaga, kus ta rääkis eesti ja vene koolide erinevusest; kuidas ta sattus Eestisse elama ning mis talle siin meeldib.

Kuna hinges oli ikkagi veel jõulutunne, jätkus  pärast seda jõuluehete  meisterdamine.

Kolmandas saates tegid Evelin Skorobogatova ja Orina Jakovleva saate Katy Perryst. Tutvustati laulja eluteed, jagati huvitavaid fakte. Samuti meenutas Orina Pärnu kogemust ning eetris lasti Melissa Burko intervjuud Siiri Eralaga.

Pärast väsitavat raadiotegemist kohtusid Pärnu noored kooli juhtkonna ning Ahtme noored tegid neile kooli peal ekskursiooni. Kilkamise ja nalja saatel toimusid mõlemate noorte vahel tutvumismängud. Pärast võeti suund Toilasse, kus Paikuse noored said nautida Ida-Virumaa ilu ja loodust.

Õhtu lõppes Kukruse mõisa ekskursiooniga, et tutvuda Ida-Virumaa ajalooga.

Reede hommikul (15.12) tehti viimane raadiosaade. Karina Prants, Elisabeth Adams lasid koolirahvale oma jõulumuusikat, lugesid jõululuuletusi ning  tutvustasid oma koduvalda Paikuset.  Pärast seda tegi Krismar Rosin noortele helitöötlusprogrammi töötoa, kus ta tutvustas, kuidas lõigata kokku intervjuusid, kuidas panna taustamuusikat.

Lõunaks sõideti Narva, et tutvuda Ida-Virumaa tuntuima ja suurema linnaga. Noortel oli võimalus käia linnuses. Pärast Narvat tehti koolis lõpuring, kus arutleti, mida õppiti projektis, millised uued oskused avanesid.

Tänu „ Nopi Üles“ Veneetlusele said:

·         Ligi 25 Kohtla-Järve vene noort õppida raadio tegemist eesti keeles ja samal ajal oma eesti keelt praktiseerida

·         Ligi 30 Paikuse noort õppida enesekaitset ja kuidas intervjueerida Pekiti Tirsia Kali  inimesi

·         10 Paikuse noort ning 8 Kohtla-Järve noort selgeks, kuidas töödelda heli; planeerida raadiotööd; kasutada oma häält ja üles ehitada saadet.

·         10 Paikuse noort ning 8 Kohtla-Järve noort selgeks avaliku esinemise saladuse ja selle, kuidas kasutada oma häält

·         15 noort selgeks, kuidas teha raadiohelinat

·         Paikuse Avatud Noortekeskus ja Kohtla-Järve Ahtme gümnaasium luua endale partneluse uuteks noortevahetusteks ja projektideks ja sooviks omavahel lõimuda ja koos asju teha ning ette võtta

SOOME 100: Koolriaadio intervjuu Niina Petruhhinaga

Eile sai Soome Vabariik 100aastaseks. Selle puhul toimus ka kooliraadio, kus mängisime soome muusikat ning intervjueerisime meie soome keele õpetajat Niinat.

Intervjuud saab kuulata:

https://soundcloud.com/kurumbusraadio/intervjuu-soome-keele-opetaja-niina-petruhhinaga

NOPI ÜLES: “ ÜKS PÄEV VIIKINGINA” –Kohtla-Järve Ahtme gümnaasium ja Tarvastu gümnaasiumi ühis ajalooprojekt

NOPI ÜLES: “ ÜKS PÄEV VIIKINGINA” –Kohtla-Järve Ahtme gümnaasium ja Tarvastu gümnaasiumi ühis ajalooprojekt

Esimene detsember oli ajaloolise seikluste aeg! Kohtla-Järve Ahtme gümnaasiumi ja Tarvastu gümnaasiumi noored võtsid „ Nopi Üles“ projekti raames suuna Saula külasse, Viikingite külla. Projekti nimi oli sama põnev kui projekt ise  - „ Üks päev viikingina!“.

Kui kaks bussitäit noori – Ahtme gümnaasiumist 23 ja Tarvastu gümnaasiumist 17;  vanuses 14-18 – lumisesse viikingite külla jõudis, tervitasid meid võimsad mehed, kel kõigil seljas marudad viikingite rüüd. Kui vahvalt langes lumi kindlusele, kui usin Ahtme gümnaasiumi ajalooõpetaja ning projektijuht Olga Mesilane õpilastele ajalootruid riideid jagas. Pärast sobivaks riietumist, pidas Mesilane interaktiivse loengu. Millal elasid viikingid? Millega nad täpselt tegelesid? Mis riideid nad kandsid ja milline ajastu oli viikingite aeg? Nii vene kui eesti noored said arutelus osaleda ning omi variante pakkuda.

Siis aga löödi sõjakella! Noored jagati omavahel võistkondadesse ning nad asusid võistlema neljas etapis. Esimeses peatuses pidid nad punktide peale kirvest heitma. Teises pidid nad vibu käsitlema nagu tõelised viikingid! Kolmandas peatuses  pidid ühe noored linnust ja püha mõõka kaitsma ning teised seda vallutama. Neljandas peatuses said noored vibu lasta ja täpsusega punkte püüda! Linnus oli täis elavaid kilkeid, tüdrukud ja poisid muutusid marudaks, kui haarati kätte oda või kirves. Elevusest kriisati nii vene kui eesti keeles, kui linnuse hõivamine kas õnnestus või mitte. Plaksusid plastmass noad ja prõntsatas nool! Varsti käis sõjakell ning jälle vahetati peatuseid. Kõik seda vaatasid muidugi peatuste läbiviijad.

Suurest sõjamöllust väsinuna, oodati meie noori trahteris, kus viikingi neiud pakkusid meie sõdalastele maitsvat hautatavat suppi. Noored said omavahel harjutada nii vene kui eesti keelt ja arutada, milline peatus ning etapp neile kõige rohkem meeldis.

Pärast sööki algasid meisterdamise töötoad. Nii poisid kui tüdrukud  said meisterdada viikingi aegseid käevõrusid. Kõike juhendas õpetaja Olga Mesilane, kes entusiastlikult lastele ka ajastu truu miljöö maalis. Igaüks sai endale kauni ehte ning oskuse teha eluks ajaks kellelegi midagi huvitavat kingituseks.

Õhtu lõppes autasustamisega, kus vapramad-täpsemad võitlejad ning teised osalejad said endale auhinnad.

Mõlemad koolid on tänulikud „Nopi Üles“ programmile, sest selle abil said:

50 nii eesti kui ka vene noort tõetruult ja mänguliselt selgeks Eesti ajaloo ühe etappi nimega Viikingite aeg

50 nii eesti kui vene noort mänguliselt suhelda omavahel ja harjutada nii vene kui eesti keelt keelt

50 noort selgeks uue meisterdamise tehnika, mida õpetada kaaslastele koolis, huviringides või sõprade seas

Milline on tulevik?

Mõlema kooli noored nautisid ajaloo tundmaõppimist sellisel interaktiivsel viisil. Tulevikus tahetakse ka teiste ajajärkude kohta sellist üritus korraldada.

Mida arvavad noored?

Valeria Drozdova, 15aastane, Kohtla-Järve Ahtme gümnaasium

Õppisin projekti abil töötama võistkonnas. Sain teada uusi sõnu eesti keeles. Mulle meeldis käevõrusid teha, oda visata ning suhelda Viljandi noortega. Õppisin kirvest viskama ja vibu laskma. Tahaksin osaleda sarnastes projektides veel.

Konstantin  Dolženkov, 17aastane, Kohtla-Järve Ahtme gümnaasium

Ma õppisin, kuidas teha käevõru pronksi traaadist.  Sain teada, et viikingid elasid omal maal Tallinna lähedal. Meeldis vanaaegne atmosfäär. Tahaksin veel osaleda sarnastes projektides.

Vladimir Rževski, 14aastane, Kohtla-Järve Ahtme gümnaasium

Sain teada, mis riided on viikingitel. Kahjuks sain vähe eesti keelt praktiseerida. Viikingi küla oli väga kaunis ja reis oli organiseeritud. Mulle väga meeldis minu võistkond. See oli huvitav projekt ning tahan veel osaleda.

Johanna Otsman, Tarvastu gümnaasium

Õppisin, kuidas kasutada kirvest. Projektist osa võtjad olid toredad inimesed ning mulle meeldis, et olime õues. Sain teada et viikingid ei olnud ainult sõjamehed vaid ka kaupmehed ning et nad kasutasid odasid palju. Tahaksin sellistes projektides veel osaleda.

Kristo Maisla, Tarvastu gümnaasium

Õppisin projekti kaudu meeskonnatööd, oda viskamist ja vibu laskmist. Mulle meeldis väga projekti asukoht, töötoad ja seltskond. Õppisin, et viikingid kaitsesid oma vara ise.

Andre Lillepuu, Tarvastu gümnaasium

Õppisin, kuidas lasta vibu. Meeldis seltskond ja tegevused värskes õhus. Õppisin, kus viikingid elasid ning nende relvade kohta. Sooviksin sarnastes projektides veel osaleda.

Üritusest tegi videosid ka Kohtla-Järve Ahtme gümnaasiumi õpilane Andrei Rogatšov!
Vaata siit: https://www.youtube.com/channel/UCs6wrYEMOyTp9F_etUyCAKg